Põltsamaa vanadel fotodel: Veel üks pärl – vana foto, millele on püütud üle saja aasta tagused hetked
Silme eest on aastate jooksul läbi käinud sadu ja sadu vanu fotosid. Mõnda nähtud rohkem kordi, mõnda vähem.
ANNE ÜTT
Põltsamaa koduloo-uurija
Ei saa aga salata, et vahel harva satun kokku ka mõne “pärliga”. See siin on ehtne näide. Mõni aeg selle foto uurimist, ajaloomaterjalides tuhnimist ja saabki pilt kokku. Millega siis tegemist? Fotol on Põltsamaa kirik, fotograaf Mart Kangur, kes on lisanud päevapildile ka oma nime ning kuupäeva – 9. juuli 1909. Enamik pilte on kirikust nii lähedalt tehtud hiljem, Eesti Vabariigi ajal. Sellist tsaariaegset näen esmakordselt. Tornil on tellingud, ja kui hästi hoolega vaadata, näeb ka paari meest seal kõrgel askeldamas.
Sel aastal otsustati teha kirikus mõningaid remonditöid, torni parandustööd aga ei tulnud kõne allagi. Selle puuosad olid nii mädanenud, et kardeti juba allavarisemist. Seda siiski ei juhtunud, sest võeti vastu otsus hakata ehitama uut torni. Torni kukke kandva varda alusel oli aastaarv 1752. See võis olla torni ehituse aeg. Vana torn oli puust ja madalam.
Torni ehitusinsener oli Arnold Leihberg, kes oli Riia Polütehnilises Instituudis õppinud ehitusinseneriks. On teada, et 1907. aastal oli Võsul valminud suvila, mida peeti seal üheks ilusamaks hooneks. Põltsamaalt pärit inseneri ja ärimehe Arnold Leihbergi suvilas oli peale peretubade pansion söögitoa ja suure kaminasaaliga ning kolm üksteise kohal torni moodustanud verandatuba.
Seesama A. Leihberg sai siis ka meie kirikutorni ehitusinseneriks. Peale vana torni lammutamist kerkis uus, juba veidi kõrgem. Ajaloolise sündmuse jäädvustamiseks kraabiti torni munasse kiri: “Kiriku ja torni ümberehitamine aastail 1909−1911. Ehitajad: insener Arnold Leihberg, meister Jüri Peepson, plekksepp Jüri Sinka, maaler Juhan Jalakas. Töölised: K. Frich, J. Sinka, J. Wärblane, H. Päären.” Torni muna sisse aga pandi mitmeid fotosid, ajalehti, kirjandust. Sinna sai 12 fotot Põltsamaa alevikust, fotod kirikumõisast, leerimajast ning kihelkonnakoolimajast, fotod vana torni lõhkumisest ja uue ehitamisest, insener A. Leihbergist, Jüri Sinka foto torni katmisest plekiga jm. Veel sai seal koha Põltsamaa kirikuõpetaja jutlusetekst, mille ta oli pidanud Liivimaa Provintsiaal sinodi 75 aasta juubeli pühal Tartus Maarja kirikus 1909. aastal ning üks köide oli “Mis räägiwad Kambja kirikuraamatud Kambja kirikust ja kogudusest”, välja antud J. Renniti poolt.
Kui 1941. aasta suvel kirik põles, vajus torn alla seina ja vallikraavi vahele. Sealt leiti vaid pool muna, teist poolt ja kukke mitte. 1947. aasta suvel hakati kiriku taastamise töödes puhastama müüripealseid. Ja suur oli üllatus, kui leiti sealt kukk, nagu oleks ta õrrele lennanud. Ta oli üsna palju mürsukildudest viga saanud, ühte silma ei olnud jne. Tema kõrval oli ka kadunud pool munast ning veel vaskplekist karbike, kuhu kunagi oli siis pandud tähtsaid pabereid sõnumitega torni parandamisest ja ümberehitusest aastatel 1909−1911. Need olid aga söestunud. Küll aga oli näha munasse kraabitud ehitajate, inseneri, meistri, plekksepa ja tööliste nimed. See on siis lugu Põltsamaa kiriku eelmisest tornist, praegune tornikiiver taastati 1969. aastal.
Fotograaf Mart Kangur. Foto Kalev Kiviste erakogust
Põltsamaa Valla Sõnumid 15.05.2025