Blog

Põltsamaa vanadel fotodel: Veskilised Torniveski värava ees 1930. aastatel.

 

Torniveski kuulus varem Uue-Põltsamaa mõisale ning mõisate riigistamisega läks see üle Põltsamaa linnale, kes hakkas seda siis veskipidajatele välja rentima.

 

ANNE ÜTT

 

Veski asus Veski tänava lõpus, Kirikaia silla juures (praegu on seal rippsild). Aastal 1928 tuli Peedult Põltsamaale kuulsast veskiomanike dünastiast pärinev August Parvei. Ta ehitas olemasolevatest veskitest välja jõe vasakkaldale suure villa- ja jahutööstuse, paremkaldale aga saetööstuse.

Kuna Põltsamaal oli mitu veskit, siis tuli ka konkurentidega rinda pista. 1931. a. Sakalast võib lugeda:  

„Põltsamaal on kolme weski wahel äge wõistlus. Et wõistluses mitte alla jääda, selleks otsustasid V. Keldri weski hooldajad paluda linnavalitsuselt odavamat woolu, mida ka saadi. Kuid kõige kaugemale on läinud Torniweski rentnik, kes on palganud selleks mehe, kes peab Weski tänawal wahti ja juhib kotikoormad oma weskile. Soojaga võis näha teda juba wara hommikul wahil. Kui talt küsiti, mida ta teeb, wastas mees: „Püüan hingi.“ Nüüd talwel üüriti talle tuba Kraawi majas, tehti aken tänawa poole ja „hingepüüdja“ walwab nüüd toas weskilisi, et neid juhtida Torniweskile.“


Juba 1936. aastal pajatatakse ajalehes sellest, mis Parvei jahuveskis kõik olemas ja ka tulemas on:

„Jahuveski sisustus: 2 paari jahukiwe, kolmed  püüli waltsid, 3 kruubimasinat, tangumasin, wiljapesemismasin, bürstimasin, terakoorijad, eelpurustajad ja uuemad seemnewilja puhastamise masinad, mis on tõstnud ta täiuslikumaks ja moodsamaks jahutööstuseks nii Põltsamaal kui ka kogu Wiljandimaal. Peale selle walmib 1936. aastal moodne jahupleegitamisseadeldis.”

 

1930. aasta 3. juuli ajalehest Sakala võib lugeda, et Torniveskil oli suurem pais, suuremad basseinid, kui seda oli elektrijaama omad kesklinnas. Selle tõttu sõltus elektrijaama töö tihti eelnimetatud veskist. Eriti suvel, kui vett oli vähe ja Torniveski seda oma basseinidesse hakkas koguma. Natuke allpool olev elektrijaam võis jääda ilma jõuallikata, veeta, mille tõttu siis kogu linn kannatas. Eks seda tüli ja pahandust oli A. Parvei ja linnavalitsuse vahel omajagu. Torniveski oli pinnuks silmas ka jõe ülemjooksul asuvail asunikel, kuna nende põllud kannatasid vee liigpaisutamise tõttu kõrgenenud põhjavee all.

 

Ettevõtteid hakati nimetama rentniku nime järgi Parvei tööstusteks, seega ka silda nende vahel Parvei sillaks.

 

 

 

Põltsamaa Valla Sõnumid 18.02.2021